9. juuli 2011
Kadi-Lyl on tohutu mullitaja-vaimustus. Suure osa päevast käib ta mul mullitaja peos taga ja korrutab: "Puhu, puhu!" Ja mina siis muudkui puhun. Või puhub issi.
Üks õhtu sai aga mullitaja seest vedelik otsa. Samal õhtul oli otsa saanud ka nõudepesuvahend, millega saab enam-vähem normaalset mullivedelikku teha. Igasuguste seepide-šampoonidega see nii hea ei tule- järele proovitud. Kadi-Lyle ei jõudnud väga hästi kohale, et vedelik mullitaja seest otsas on, sest vahtu oli seal veel piisavalt. Pesin siis mullitaja puhtaks ja kuivatasin ära, et ta näeks- tõesti on otsas. Kadi-Ly vaatas, veendus, et ongi tühi ja marssis mullitaja käes teise tuppa.
Minut hiljem oli ta eriti õnnelikuna tagasi. Ulatas mullitaja mulle ja teatas: "Puhu!" Mulltaja oli vett täis... Vett saab Kadi-Ly ülemisle korrusel ise kätte ainult... WC potist!
Ja mismoodi ma siis ütlen talle, et ma ei saa puhuda, kui ta nii suure vaeva juba ära näeb??? Segasin vannivahust ja šampoonist mingi segu kokku, mulle sai puhuda enam-vähem ühekaupa, aga asi seegi:D Laps oli rahul!
No comments:
Post a Comment