Lõunakeskuse sõõrikud!

(August 2010)

Paar viimast Lõunakeskusesse jalutamist on meil kulgenud niimoodi, et minnes jääb Kadi-Ly kärus magama. See siis tähendab, et tagasi koju jalutades on ta ärkvel. Loomulikult ei ole see laps nõus tervet pikka koduteed niisama kärus istuma. Ta peab ringi jooksma, kõike näppima ja igale poole ronima. Kui õues on väga palav, nagu see suvi nii mõnigi päev olnud on:D, ei jõua ma temaga tervet koduteed jalutada. Nõrk olen, ma tean.
Ükspäev avastasin, et Kadi-Lyle maitsevad Lõunakeskuse mingis toitlustusasutuses, õigemini burksiputkas müüdavad sõõrikud. Nüüd ma ostangi talle iga kord enne koduteele asumist mõned sõõrikud. Neid närides on ta nõus kenasti kärus istuma. Eile näiteks jõudsime lausa koduni jalutada, ilma, et neiu oleks vahepeal kärust välja pääseda üritanud:P
Aga Kadi-Ly on ka üht-teist õppinud-avastanud. Nimelt peab sõõrik tema jaoks olema sõõrikukujuline:D Rõngas noh! Kui ta on pool sõõrikut ära söönud, ei ole see teatavasti enam ringikujuline, seest auguga. Järelikult ei maitse see ka enam nagu sõõrik:D
Nii kulgebki meie kodutee nii, et Kadi istub kärus ja sööb. Kui ta on pool, mõnikord ka vähem, sõõrikut ära söönud, annab ta väikse kisaga märku, et aeg on vahetust teha. Pooliku saia paneme kotti tagasi ja Kadi-Ly saab uue, auguga sõõriku asemele:P Mina saan pärast tema jääke süüa:)